31. jaanuaril kohtuvad vestlussarja “Doktor tuleb” raames Hedi-Liis Toome ja Katre Väli. Lähema vaatluse alla võetakse Toome doktoritöö “The functioning of theatre in the city of Tartu: a comparative perspective” (“Teatri toimimine Tartus. Võrdlev perspektiiv”) (Tartu ülikool, 2015). Esitasime sellega seoses Toome vestluspartnerile ja kultuuriministeeriumi teatrinõunikule kaks sissejuhatavat küsimust. Millest veel tuleb juttu, see selgub Vaba Lava proovisaalis kell 17:30.
Mis oli Hedi-Liis Toome uurimistöös Sinu jaoks kõige üllatavam, uudsem järeldus või info?
Kõige uudsem ning ka põnevam on töö aluseks oleva seitsme teatrilinna uurimuste ning järelduste kõrvutamine ning selle uurimuse koostanud rahvusvahelise töörühma koostööl sündinu. Ehk siis töös on nii käsitletud uurimismaterjali kui ka uurimisprotsessi – mis läheb rahvusvahelises töörühmas n-ö tõlkes kaduma ja kuidas sünnivad faktipõhised üldistused. Kindlasti on oluline ka see, et doktoritöö toob selgelt välja publiku tähtsuse teatriprotsessis (või teatrisüsteemis) ning ka mitmed keerukused vastuvõtu analüüsimisel. Harva on võimalik lugeda sellise ülevaatlikkuse ning haardega töid, mis ühtlasi tekitavad uusi küsimus ning mõtteid Eesti teatri toimimise ning publiku sarnasuse ja erinevuse kohta erinevates linnades. Hästi joonistus tööst välja ka sotsiaalpoliitilise ajaloo, hariduse, teatripoliitiliste ja majanduslike aspektide mõju ühele või teisele teatrilinnale. Minu jaoks oli üllatav teatriliikide ja žanrite tüpoloogia ning huvitavad ja taas head arutlemisvõimalust pakkuvad selgitused, miks näiteks sõnateatrit ei jagatud žanriteks küll aga lisandus Eestis eriti töö kirjutamise ajal võõras Kleinkunst oma žanritega. Huvitav oli ka sõnateatri ja muusikateatri külastajate tagasiside ning sellest töös tehtud järeldused.
Kuidas kasutab kultuuriministeerium otsustamisprotsessis teatrisotsioloogiliste ja publiku-uurimuste järeldusi?
Kultuuriministeerium saab otsustamisprotsessis kasutada ja arvestada erinevaid andmestikke. Teatrivaldkonna eeliseks on väga korralik ja põhjalik Eesti Teatri Agentuuri kogutud arvuline statistika, kust saab ülevaate nii repertuaarist kui majandustegevusest. Teatrieludes on viimastel aastatel käsitletud kogutud statistikat ka mitmetes artiklites. Lisaks kogub infot kultuuritarbijate kohta erinevates valdkondades oma uuringutega Statistikaamet. Väga tore, et nendele statistilistele andmetele lisanduvad ka mitmeid tõlgendusvõimalusi pakkuvad ning kultuuripoliitikat analüüsivad doktoritööd. Ka Hedi-Liisi töös on mitmeid arutlusi selle üle, kuidas kultuuripoliitika võiks muuta külastajate teatris käimise harjumusi ning eelistusi.
Küsimused koostas Ene Paaver.