Homme algava ETUKÜ vestlussarja “Doktor tuleb” puhul esitasime kaks küsimust prof. Kristel Pappelile. Nii nagu homne vestlus, nii on ka küsimuste fookus suunatud Heili Einasto doktoritööle “Eesti balleti rajaja Rahel Olbrei: loometegevus, retseptsioon, pärand” (Tallinna ülikool, 2016). Üritus toimub Vaba Lava proovisaalis kell 18:00.
Mis oli Heili Einasto uurimuses sulle kõige olulisem uus informatsioon?
Heili töös on palju uut informatsiooni, uusi vaatenurki. Kuigi teadsin Rahel Olbrei tähtsat rolli meie teatrikultuuris, ei kujutanud ma siiski ette selle tegelikku sisu ja kandvust. Olbrei põhimõtted kujundasid tema trupiliikmete kaudu oluliselt eesti balleti nägu ka nõukogude ajal – ehkki ta ise oli paguluses – ning avaldusid mitme koreograafi loomingus, näiteks Mai Murdmaa töödes. Olbrei koreograafia oli 1930ndatel täiesti võrreldav rahvusvaheliste otsingutega sel alal, peale selle valdas ta hästi eri stiile.
Mille poolest on see uurimus nii silmapaistev, et pälvis Teaduste Akadeemia üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil III preemia?
Teadustööde konkursi žürii eest ma vastata ei saa. Aga arvan, et otsustavad olid järgmised motiivid.
Esiteks, rahvusvahelises plaanis uuritakse balletti väga erinevatest aspektidest ja teaduslikult kõrgetasemeliste tulemustega. Eestis aga on seni ilmunud ainult üks teaduslik monograafia eesti balletist ja seda aastal 1967, autor Lea Tormis. Einasto doktoritöö on niisiis pärast 49 aastat (!) teine selleteemaline teaduslik käsitlus. Siinjuures avab Einasto põhjalikult ka balletilookirjutuse spetsiifika – üheks mälukanaliks on tantsija keha. Teiseks, Einasto metodoloogiline lähtepunkt balletiloolisele uurimusele on vähemalt Eestis (ja minu andmetel ka mujal) uudne. Ta rakendab tantsukunsti traditsiooni avamisel ja analüüsimisel sotsiaalvaldkonna ja kultuuriuuringute teooriaid. Kolmandaks, Einasto seostab (ka tänu oma teoreetilisele alusele) balletiloolised muutused ühiskondlike nähtustega ja jõuab välja kaasaega, eesti nüüdisballeti olukorrani. See haakub laiemate küsimustega eesti kultuurist ja Eesti ühiskonnast. Neljandaks, ulatusliku allikmaterjali (arvustused, fotod, intervjuud, mälestused jms) oskuslik kasutamine.
Küsimused koostas Ene Paaver.