Tänases kriisis on homne teater?
Seminar 8. mail 2010 Tartu Ülikooli peahoones, auditooriumis 228 algusega kell 12.15
See on sõna, mida keegi meist enam kuulda ei taha, ometi peitub selles
midagi enamat kui pelgalt viide majandussurutisele. Kriis võib tähistada
nii algust kui ka lõppu, kriisi jõud võib olla nii hävitav kui ka loov.
Kriis on maailma enesekorrastamise mehhanism, mis suudab ikkagi tulla
ootamatult. Kuidas suhestuvad omavahel kriis ja teater? Kuidas on
ühiskondlikud kriisid läbi ajaloo mõjutanud eesti teatrit? Ning vastupidi,
kas kriisid teatris on omakorda mõjutanud ühiskonnaelu? Millistel
tingimustel saab rääkida loomingulisest kriisist teatris? Miks
majanduskriis ei too alati kaasa kunstilist kriisi ning kuidas suudavad
teatrid kunstilise kriisi tingimustes ennast edukalt majandada? Kuidas
avalduvad eetilised kriisid teatris? Milliseid muutusi näeme eesti
teatrielus praeguse majanduskitsikuse tingimustes? Mida toob tulevik?
Neile küsimustele otsitakse seminaril vastuseid.
Mõned ettekanded käsitlevad teatri ja kriisi seoseid laiemalt (Joonas
Hellerma, Jaanika Juhanson), teised keskenduvad kriisiolukordade
analüüsimisele tänases eesti teatris (Keiu Virro, Joonas Tartu, Kristiina
Reidolv) või vaatlevad eesti teatri lähiajaloost (Ireene Viktor) ning
kaugematest aegadest (Tiina Saluvere) teada kriise.
KAVA
12.15. Joonas Hellerma. Teater ja kriis
12.45. Jaanika Juhanson. Struktuuri pihustumine: vabandus, vabastus, vabadus
13.15. Keiu Virro. Poliitilise teatri projektid Eestis: teater vs teatri metafoor
13.45–14.15. Kohvipaus
14.15. Tiina Saluvere. Mõnest kriisist Vanemuise ajaloos
14.45. Ireene Viktor. Kriisist kriisini ehk Tartu Lasteteatri lõpust Tartu Teatrilabori lõpuni
15.15. Joonas Tartu ja Kristiina Reidolv. Teatrijuhtimisest kriisisituatsioonis