21. sajandil on identiteedi küsimused uute rändelainete ning hiljutiste majanduslike ja poliitiliste kriiside tõttu taas aktuaalseks muutunud. Samal ajal on muutumas ka teater: küsimuse all on nii tegelase kui etendaja identiteet ning otsitakse uusi viise, kuidas kujutada meid ümbritsevat maailma.
Maureen Whitebrook väidab oma raamatus “Identiteet, narratiiv ja poliitika” (2001): ”Identiteedi moodustavad eelkõige lood, mida inimesed räägivad teistele enda kohta, pluss lood, mida teised räägivad nende inimeste kohta, ja/või lood, millega need inimesed on seotud. […] Niivõrd kui identiteet tähendab midagi sellist, „mida mina näitab maailmale“ või „mida minast maailmale näidatakse“, koos sellega „millist osa minast maailm tunnustab“, kaasneb identiteedi konstrueerimisega – identiteedi jutustamisega – mina sattumine avalikku sfääri ja seega võime võtta endale poliitiline roll. Identiteedi poliitiline aspekt põhineb arusaamisel minast kui sotsiaalsest, teatud tingimustes eksisteerivast fenomenist ning identiteedinarratiividest kui teistes lugudes, sh sotsiaalkultuurilise ümbruse laiemates lugudes sisalduvatest nähtustest.“
Identiteedi konstrueerimine on kollektiivne tegu, mis põhineb identiteedi esitamisel ning selle esituse heakskiitmisel või tõrjumisel. Teater kui meedium loob inimeste vahel vahetu, kollektiivse ja mitmetasandilise suhtlusvõrgustiku ning pakub seetõttu identiteediloome diskursuses erilist huvi.
Postmodernismi ajastul harjusime killustunud ja muutlike identiteetidega. Kuid kas post-post-modernistlik (metamodernistlik) kunst tundub suunduvat tagasi terviklike identiteetide poole? Soovime arutleda identiteedi erinevate aspektide üle: rahvus, piirkondlik või kohalik identiteet, rass, etniline päritolu, perekond, keel, klass, sugu, religioon, poliitiline kuuluvus, fänlus, elustiil, maitse. Järgnevad identiteedi aspektid väärivad põhjalikumat tähelepanu:
– Identiteetide hierarhiad
– Identiteetide hübriidsus
– Müüdiloome ja identiteedid
– Traditsiooniliste identiteetide ümbermõtestamine
– Euroopa identiteedi otsingud
– Identiteedi sümbolid ja märgid
– Kaasamine versus tõrjumine (Mina/meie versus Teine)
– Teise sildistamine
– Kollektiivne tähendusloome teatris
Konverents toimub Tartu Ülikoolis.
Palume saata ettekande lühikokkuvõtted (100-150 sõna) 15. juuniks 2014 Anneli Saro meiliaadressile (anneli.saro@ut.ee). Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise keel.
Korraldajad:
Anneli Saro (Tartu Ülikool)
Steve Wilmer (Trinity Kolledž, Dublin)
Luule Epner (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool)
Magnús Thór Thórbergsson (Islandi Kunstiakadeemia)
Riina Oruaas (Tartu Ülikool, Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus)