14. detsembril 2013 kell 16.30 esitletakse Rahvusooper Estonia Talveaias konverentsil „Selle sajandi klassikamängud“ artiklikogumikku „Eesti teatriteaduse perspektiivid” (Studia litteraria Estonica 13), mis tutvustab teatriteaduse perspektiive nii uurimata teemade, keeruliste metodoloogiliste probleemide kui neid lahendama asuvate autorite kaudu. 
Esimene küsimus ja kriitika võib kerkida lugeja huulile juba seda ambitsioonikavõitu pealkirja vaadates. Kas maksab käsitleda Eesti teatriteadust kitsas rahvuslikus kontekstis? Tõsi, 21. sajandil armastatakse (täpsemalt küll reaalteadlased armastavad) rõhutada teaduse rahvusvahelisust, kuid ometi on kultuuriteaduste hulka kuuluval teatriteadusel ka oma kohalikud ülesanded ja eripärad, mis tulenevad paljuski antavatest olukordadest – kui stanislavskilikku terminoloogiat kasutada. Käesoleva kogumiku autorid ongi püüdnud vastata küsimusele, millised on Eesti teatriteadlaste ees seisvad ülesanded ja probleemid. Igaüks on seda teinud oma uurimisteemast ja elukogemusest lähtudes, nii et tulemuseks kujunes tulevikuperspektiivide paljusus.
Sarja Studia litteraria Estonica uusimas köites arutlevad teatriteaduse perspektiivide üle Eestis Anneli Saro, Luule Epner, Ott Karulin, Hedi-Liis Toome, Madli Pesti, Ireene Viktor, Kristel Pappel, Anu Allas, Kristiina Reidolv, Marek Volt ja Madis Kolk. Kogumiku lõpetavad Lea Tormise ja Arne Merilai isiklikumat laadi sõnavõtud. Köite koostaja ning toimetaja on TÜ teatriteaduse professor Anneli Saro. Raamatu on välja andnud Tartu Ülikooli Kirjastus.
Studia litteraria Estonica (SLE) on Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi kirjandusteaduslik eelretsenseeritav raamatusari. SLE sisuks on kirjanduslikkuse (kujundliku mõtlemise ja väljenduse) teoreetiline tõlgendus eesti kultuuriruumis. Sari lähtub tänapäeva meetodi- ja teemapaljususest, erialadevahelisusest, on avatud väliskaastööle ega ole tingimata rahvuskirjanduse keskne.